Mine lehele 2 – Toksikoloogilistele andmetele esitatavad nõuded

REACH-i kontekstis on toksikoloogilist informatsiooni vaja spetsiifiliselt klassifitseerimiseks ja tähistamiseks, püsivuse, bioakumuleerivuse ja toksilisuse (PBT) määramiseks, kemikaaliohutuse hindamise (CSA) ja raporti (CSR) ning riskihaldamise meetmete määramise jaoks. Toksikoloogiline informatsioon, mida tuleb edastada registreerimiseks ja aine hindamiseks, on täpsustatud REACH-i lisades VI kuni XI. Ülevaate jaoks vaadake registreerimiseks nõutavaid andmeid. Mõjud tervisele, millega peavad registreerijad arvestama, on toodud allpool.

Arvestatav mõju tervisele

Naha- ja silmade ärritus/söövitus ja ärritus sissehingamisel

Ärritus ja söövitus on lokaalsed mõjud, see tähendab, et muutused esinevad esmase kokkupuute kohal naha, silma või limaskestaga, näiteks hingamisteedega. Söövitavad ained võivad juba esimesel kokkupuutel hävitada eluskudesid, millega need kokku puutuvad. Ärritavad ained ei ole söövitavad ained ning vahetu kokkupuute korral kudedega võivad esimesel kokkupuutel põhjustada põletikku. Aineid, mis põhjustavad ärritavat mõju alles korduval kokkupuutel, ei klassifitseerita ärritajatena. Naha ja/või silma ärritus viitab täielikult pöörduvatele muutustele pärast aine rakendamist (silmade ärrituse korral pärast rakendamist silma välispinnale). Söövitavad ained põhjustavad pöördumatuid mõjusid nagu nekroos läbi epidermi pärisnahka, silmakudede kahjustusi või nägemise kahjustamist. Kemikaalid, mis on klassifitseeritud sissehingamisel ärritavana, võivad kutsuda esile naha- või silmade ärritusele sarnanevaid ärritusi. Need võivad põhjustada ka teisi toksilisi mõjusid koos vegetatiivse närvisüsteemi ärritusega ja viia refleksreaktsioonini (aevastamine, köhimine, hingamissümptomid jne). Need mõjud on pöörduvad. Sissehingamisel ärritavuse testimine ei ole REACH-i järgi vajalik, sest selle jaoks puuduvad kinnitatud juhised. Siiski tuleb arvestada olemasolevate andmetega, mis viitavad aine potentsiaalsele ärritavusele sissehingamisel.

Naha ja hingamisteede sensibiliseerimine

Sensibiliseerija on aine, mis on võimeline põhjustama allergilist reaktsiooni tundlikel inimestel. Allergiline reaktsioon esineb pärast eelneva kokkupuute järel arenema hakanud immuunsuse tekkimist aine vastu (nt sensibiliseerimise aste). Mõju tekib hilisema kokkupuute korral: allergiline nahaallergia, allergiline nohu, astma jne. Sissehingamisel sensibiliseerimise teabe kohta puuduvad hetkel REACH-i nõuded. Sissehingamisel sensibiliseerijad on määratud harmoniseeritud klassifitseerimisele ja tähistamisele regulatsiooni (EÜ) nr 1272/2008 artiklis 36.

Akuutne toksilisus

Akuutne toksilisus hõlmab kahjulikke mõjusid, mis võivad tuleneda ühe- või mitmekordsest kokkupuutest ainega 24 tunni jooksul. Kokkupuude puudutab oraalset, dermaalset või hingamisteed. Kemikaali potentsiaalse akuutse toksilisuse hindamine on vajalik, et määrata kahjulikud mõjud tervisele, mis võivad tekkida juhuslikul või tahtlikul lühiaegsel kokkupuutel: toksilise mõju tüübid, nende avaldumise aeg, kestus ja ägedus, doosi-reaktsiooni suhted ja reaktsiooni soolised erinevused. Uuritud kahjustusteks võivad olla kliinilised toksilisuse märgid, ebanormaalsed kehakaalu muutused ja/või patoloogilised muutused organites ja kudedes, mis võivad mõnel juhul lõppeda surmaga.

Korduvannuse toksilisus

Korduvannuse toksilisus hõlmab üldiseid toksikoloogilisi mõjusid, mis esinevad korduval igapäevasel kokkupuutel ainega keskmise eluea osa jooksul (subakuutne või subkrooniline kokkupuude) või suurema osa eluea jooksul (krooniline kokkupuude).
Nende üldiste toksikoloogiliste mõjude hulka kuuluvad mõjud kehakaalule ja/või kehakaalu suurenemine, absoluutsed ja/või relatiivsed organite ja kudede kaalud, muutused kliinilises keemias, uriinianalüüsi ja/või hematoloogilised parameetrid, funktsionaalsed häired närvisüsteemis ja organites ning kudedes, ja patoloogilised muutused organites ning kudedes makroskoopiliselt ja mikroskoopiliselt uurides. Lisaks teabele võimalike üldiste kahjulike toksikoloogiliste mõjude kohta, võivad korduvannuse toksilisuse uuringud anda teavet näiteks reproduktiivtoksilisuse või kantserogeensuse kohta või tuvastada spetsiifilisi toksilisuse ilminguid, näiteks neurotoksilisus, immuuntoksilisus, endokriinikaudsed mõjud...
Korduvannuse toksilisuse hindamise eesmärgiks on hinnangu andmine:

• kas inimeste korduv kokkupuude ainega on seostatud kahjulike toksikoloogiliste mõjudega; need inimkatsed võivad aidata tuvastada suurema tundlikkusega elanikkonna rühmasid;
• kas korduv aine annustamine katseloomadele põhjustab toksikoloogilisi mõjusid; mõjusid, mis on ülekantavad võimalikeks kahjulikeks mõjudeks inimeste tervisele;
• sihtorganitele, potentsiaalsetele kumulatiivmõjudele ja nende kahjulike toksikoloogiliste mõjude pööratavusele;
• annuse-reaktsiooni suhtele ja tuvastatud kahjulike toksikoloogiliste mõjude läviväärtustele korduvannuse toksilisuse uuringutes;

Reproduktiivtoksilisus

Reproduktiivtoksilisus on eriti suur oht, sest inimrassi jätkumine sõltub reproduktiivtsükli terviklikkusest. Seda iseloomustavad erinevad lõpp-punktid, näiteks mees- ja naisreproduktiivfunktsioonide või -võime (viljakuse) kahjustamine, mittepäritavate kahjulike mõjude tekitamine järelpõlvele (arenguline toksilisus) ning mõjud imetamisele või imetamise kaudu edasi kantavad.
Reproduktiivtoksilisuse hindamise eesmärgiks on tõestada:

• kas inimeste kokkupuudet ainega on seostatud reproduktiivtoksilisusega;
• kas tuginedes mitte-inimandmete teabele saab eeldada, et aine põhjustab inimestel reproduktiivtoksilisust;
• kas raseda naised on potentsiaalselt vastuvõtlikumad üldisele toksilisusele;
• annuse-reaktsiooni suhe kahjulikele mõjudele reproduktiivsusele.

Mutageensus ja kantserogeensus

Mutageensus viitab pöördumatute edasiantavate muutuste tekitamisele rakkude või organismide geneetilise materjali ulatuses ja struktuuris. Need muutused võivad hõlmata ühte geeni või geenisegmenti, geenide blokki või kromosoome.
Rakkude geneetilise materjali muutused võivad tekkida spontaanselt või kokkupuutel ioniseeriva või ultraviolettkiirguse või genotoksiliste ainetega. Põhimõtteliselt võib inimese kokkupuude mutageensete ainetega suurendada mutatsioonide esinemist. Järglastele ja võimalik, et ka järgnevatele generatsioonidele võib tekkida pärilikke kahjustusi, kui vanemad puutuvad kokku mutageensete ainetega ja mutatsioonid mõjutavad vanemate idurakke (sugurakke). Mutatsioonid somaatilistes rakkudes (teised rakud peale sugurakkude) võivad olla surmavad või võivad kanduda tütarrakkudesse, mis põhjustab kahjulikke tagajärgi mõjutatud organismile. On piisavalt tõendeid positiivse korrelatsiooni kohta ainete in vivo mutageensuse ja nende kantserogeensuse vahel pikaajalistes uuringutes loomadega. Mutageensuse testimise eesmärgiks on ainete potentsiaalsete mõjude hindamine, mis võivad põhjustada pärilikke kahjustusi inimestele või viia vähktõve tekkimiseni.

Kemikaale defineeritakse kantserogeensetena, kui need põhjustavad vähkkasvajate tekkimist, suurendavad kasvajate esinemist ja/või pahaloomulisust või vähendavad aega kasvajate tekkimiseni. Kantserogeenseid kemikaale on tavapäraselt jaotatud kahte kategooriasse vastavalt nende eeldatavale tegutsemisviisile. Mitte-genotoksilise tegutsemisviisi hulka kuuluvad epigeneetilised muutused, näiteks mõjud, mis ei muuda DNAd, kuid võivad mõjutada geeni väljendumist, muutused rakkude vahelises kommunikatsioonis või muud faktorid, mis esinevad kantserogeenses protsessis. Kemikaalide kantserogeensuse uurimise eesmärgiks on tuvastada potentsiaal inimeste kantserogeensusele, nende tegutsemisviis(id) ja nende mõju.
Kui kemikaal on tuvastatud kantserogeenina, tuleb selgitada selle tegutsemisviis, see tähendab, kas kemikaal on otseselt genotoksiline või mitte. Genotoksiliste kantserogeenide kohta eeldatakse, et need on eranditult tajutava läviväärtuseta ning igasugune kokkupuude on ohtlik. Mitte-genotoksilistel kantserogeenidel arvatakse eksisteerivat mitte-mõjutamise läviväärtused ja need on tajutavad. Ülaltoodud tegutsemisviiside eristamiseks ei ole üldiselt inimkatseid olemas; selle kokkuvõte sõltub mutageensuse testi ja teiste mehaaniliste uuringute tulemustest. Lisaks nendele võivad ka loomkatsed aidata tuvastada kantserogeense tegutsemise viise.
Vähkkasvaja oht ja tegutsemisviis võivad olla suuremas osas sõltuvad kokkupuutetingimustest, nagu näiteks kokkupuutetee. Seetõttu hinnatakse kõiki olulisi mõju andmeid ja teavet inimeste kokkupuutetingimuste kohta.

Toksikokineetika

Toksikokineetika väljendumine pärast kokkupuudet ainega on ahelreaktsioonide tulemus organismi mõjutatud kudedes, kuhu satub toksilise aine viimasena ja kogustes, mis põhjustab kahjulikke mõjusid. Toksilise aine kontsentratsioon bioloogilises sihtkohas sõltub absorbtsioonist, jaotumisest, metabolismist ja eritamisest. REACH-i lisa VIII sätete kohaselt tuleb nende protsesside hindamist, näiteks toksikokineetilise käitumise, viia läbi asjakohase saadaval oleva teabe abil. Uute andmete loomine ei ole kohustuslik.

Mine lehele 2 – Toksikoloogilistele andmetele esitatavad nõuded