Ohuhinnang on kemikaaliohutuse hindamise (CSA) esimene samm.

See sisaldab:

• Teabe kogumist ja hindamist;
• Ohtude kindlaksmääramist;
• Klassifikatsiooni ja tähistust;
• Lävetasemete tuletamist;
• PBT ja vPvB hinnangut.

Asjakohase teabe kogumine ja hindamine on nõutavad registreerimiseks. Vajadusel dokumenteeritakse see teave tehnilises toimikus ja keemilise ohutuse raportis. Teabe tüüp ja hulk sõltub toodetavast või imporditavast hulgast.

Inimese terviseriski hindamine

Arvesse võetakse kogu mõju tervisele ja toksikokineetiline profiil. Saadavalolev või esitatav toksikoloogiline teave peab võimaldama luua iga tervisemõju ja iga vastava kokkupuutemustri1 jaoks välise kokkupuute taseme, millest allpool ei ole oodata kahjulikku mõju inimese tervisele (DNEL). Juhtudel, kus DNEL ei ole tuletatav (näiteks läveta mõjud nagu genotoksiline kantserogeensus), luuakse semikvantitatiivne väärtus, mis on tuntud kui tuletatud miinimumtoime tase (DMEL). Need tasemed on tuletatud toksikoloogiliste testide tulemustest ja määramatusteguritest, mille põhjuseks on eksperimentaalne ning liigisisene ja liikidevaheline muutlikkus.

Inimese terviseriski hindamine füüsikalis-keemiliste omaduste tõttu

Hinnata tuleb järgmisi võimalikke füüsikalis-keemiliste omaduste toimeid inimese tervisele:

• plahvatusohtlikkus;
• süttivus;
• oksüdeerimisvõime.

Keskkonnaohu hindamine

Keskkonnaohu hindamine keskendub potentsiaalsetele mõjudele ökosüsteemidele kõigis keskkonnasfäärides (vesi, õhk, pinnas), kiskjatele toiduahelas ning mikrobioloogilisele tegevusele reovee käitlemissüsteemides. Keskkonnaohu hindamine võimaldab määrata kontsentratsioon, millest madalamal sisaldusel ei ole ette näha kahjulike keskkonnamõjude ilmnemist (PNEC). Iga keskkonna osa jaoks tuletatakse PNEC ökotoksikoloogiliste testide tulemuste ja hindamisteguri põhjal. Mida laialdasemad andmed ning mida pikem on testide kestus, seda väiksem on määramatus ning hindamisteguri suurus.

PBT ja vPvB hinnang

Nende omaduste täiendab hindamine on õigustatud, kuna pikaajaliste toimete potentsiaali on raske ennustada. See hindamine peab tegema kindlaks, kas aine vastab REACH lisa XIII püsiva, bioakumuleeruva ja toksilise (PBT) või väga püsiva ja väga bioakumuleeruva (vPvB) aine identifitseerimise kriteeriumitele. Kui nii, tuleb iseloomustada kõiki aine elutsükli jooksul eralduvaid emissioone.

Kui aine vastab ohtliku või PBT või vPvB aine klassifikatsiooni kriteeriumitele, peab registreerija CSA osadena teostama mõjuhinnangu ja riski iseloomustuse. Vastasel juhul lõpetatakse sellel kohal kemikaaliohutuse hindamine.

1. Kokkupuutemuster: kokkupuute sageduse, kestuse ja tee ning tõenäoliselt kokku puutuva populatsiooni kombinatsioon.