Maailmas on hetkel kasutusel mitmesuguseid erinevaid kemikaalide klassifitseerimise ja tähistamise süsteeme. Sama aine võidakse klassifitseerida "toksiliseks Ameerika Ühendriikides, "kahjulikuks" Euroopa Liidus ja "mitte ohtlikuks" Hiinas. Sellise ebajärjekindluse välistamiseks ning inimeste ja keskkonna kaitse tagamiseks igas riigis, otsustati ÜRO egiidi all arendada välja Ülemaailmne harmoniseeritud klassifikatsiooni ja tähistamise süsteem (GHS). GHS kiideti ametlikult heaks ÜRO Majandus- ja Sotsiaalkomitee (ECOSOC) poolt 2005. aastal ning üle vaadatud 2007. aastal.
Selle eesmärgiks on parandada infovahetust töötajatele, päästetöötajatele ja transportimisel esinevate ohtude suhtes, kasutades selleks harmoniseeritud tähistusi ja vajadusel ka harmoniseeritud tooteandmelehti.

GHS teostamine EL-s

GHS on rida rahvusvahelisi soovitusi. Seetõttu selle kohaldamine on olnud valikuline. Kuid nagu enamik riike on Euroopa Liit soovinud muuta see kohustuslikuks, lülitades selle Ühenduste seadusandlusse.
Seega on GHS-i vastavad kriteeriumid 2009. aastal täiel määral EL-i transpordiseadusandlusse kaasatud. Mis puutub kemikaalide tarnimisse ja kasutamisse, siis on Euroopa Komisjon 2008. a. lõpul võtnud vastu nii-nimetatud "CLP" regulatsiooni (EÜ) nr 1272/2008 ohtlike ainete ja segude klassifitseerimiseks, tähistamiseks ja pakendamiseks, mis asendab lähiajal praegu kehtiva süsteemi.
Regulatsioon arvestab GHS-i klassifitseerimise kriteeriume ja tähistamise reegleid, kuid samas rajaneb see 40-aastasel kogemusel, mis on omandatud olemasoleva Ühenduste kemikaaliseaduse rakendamisest. Saavutatud turvalisuse taset on hoitud Ühenduste ohuklasside kaudu, mis ei ole veel GHS-i osa ja säilitades mõningaid senikehtivaid klassifitseerimise ja tähistamise reegleid. Lisaks sellele on kõik GHS-i ohuklassid regulatsiooni üle võetud, kuid mõnesid kategooriaid (ohtlikkuse raskuse tasemed klassi sees), mis ei ole praeguse seadusandluse osad, ei ole lisatud CLP regulatsioon sisaldab mõningaid ohuklasse või kategooriaid, mis ei esine praeguses EL-i tarnet ja kasutamist puudutavas seadusandluses, kuid on või saavad olema EL-i transpordisüsteemi osad.

Kooskõla REACH-iga

CLP regulatsioon sisaldab vajalikke täiendusi, mis tuleb sisse viia REACH-i ja teatud olemasolevad REACH-i sätted kanduvad sellele üle.

1. ettevõtete kohustus ise klassifitseerida oma ained ja segud ning teatada klassifikatsioonidest;
2. koostatakse Ühenduste tasemel klassifitseeritud ainete harmoniseeritud nimekiri;
3. kehtestatakse klassifikatsiooni ja tähistuste loend, mis koosneb kõigist eespool viidatud märkustest ja klassifikatsioonidest.

Kuna ohutusinfo lehed on peamiseks kommunikatsioonivahendiks REACH-i regulatsiooni puhul, siis sätted ohutusandmete kohta jäävad seal alles.

Peamised muudatused, mis kaasnevad CLP regulatsiooniga

Regulatsioon järgib GHS terminoloogiat: termin “aine” säilib, kuid “valmistis” asemele tuleb “segu”; termin “ohukategooria” asendatakse “ohuklassiga”. Ohuklass tähendab füüsikalise, tervise- või keskkonnaohu iseloomu. Teatud ohuklassid võivad sisaldada diferentseeringuid, teised klassid võivad sisaldada ohukategooriaid.
CLP regulatsioon määrab ära 28 ohuklassi: 16 füüsikalise ohu klassi, 10 terviseohu klassi, ühe keskkonnaohuklassi ja täiendava klassi ainetele, mis ohustavad osoonikihti Klassid, mille aluseks on füüsikalis-keemilised omadused, erinevad praegustest ohukategooriatest. Need on jaotatud klassidesse vastavalt rahvusvahelistele seadustele, mis puudutavad ohtlike kaupade transporti. Teatud klassid on seepärast Euroopa kasutajatele tundmatud. Teisest küljest on terviseohud sarnased ohtudele, mis on määratletud olemasoleva süsteemiga, isegi kui need on ohuklasside sees organiseeritud ja paigutatud teisiti.

Kahe süsteemi klassifikatsiooni kriteeriumid, st. reeglid, mida kasutatakse kemikaali kuuluvuse määramisel ohuklassi ja klassisiseselt kategooriasse, võivad erineda. Lisaks sellele muudatused segude piirkontsentratsioonide väärtustes ja arvutusmeetodites võivad uues süsteemis ilmselt kaasa tuua klassifitseeritud kemikaalide arvu suurenemise.

Regulatsiooni põhjal sisaldab tähistamine selliseid elemente, mis suuremas osas erinevad praegu Euroopas kasutatavatest. Nõutav info sisaldab toote identifikaatoreid, tarnija tunnust, ohu piktogramme, signaalsõnu, ohuteateid ja ettevaatusteateid.

Lisainfot vt. sildi elemendid füüsikaliste ohtude, terviseohtude ja keskkonnaohtudekohta.

Üleminek ühelt süsteemilt teisele

Regulatsioon näeb ette praeguse ja CLP süsteemi kooseksisteerimist üleminekuperioodil. 1. detsembriks 2010 tuleb ainete tähistused viia kooskõlla uue CLP süsteemiga, kuid ohutusinfo lehel tuleb koos uue klassifikatsiooniga ära mainida ka klassifikatsioon praeguse süsteemi järgi. 1. juunini 2015 on kemikaalide tähistamise eest vastutavatel ettevõtetel segude puhul vabadus kasutada üht neist kahest tähistamissüsteemidest. Kui uus süsteem osutub valituks, siis tuleb tähistus ette valmistada vastavalt sellele, kuid ohutuinfo lehel tuleb ära tuua kaks klassifikatsiooni. Alates 1. juunist 2015 praegused direktiivid tühistatakse ning asendatakse täielikult CLP regulatsiooniga.