BG CS DA DE EL EN ES ET FI FR HU IT LT LV MT NL PL PT RO SK SL SV
   
 
  Esileht > Ainete andmed > Füüsikalis-keemilised andmed

Füüsikalis-keemiliste andmete nõuded

   
 

Suurem osa REACH-i järgi registreeritud ainetest nõuavad täielikke füüsikalis-keemilisi andmeid, mis kirjeldavad nende füüsikalis-keemilisi omadusi. Füüsikalis-keemilisi andmeid kasutatakse füüsikaliste ohtude (näit. tuleohtlikkuse) hindamiseks ning võimalike toksikoloogiliste või keskkonnakaitseliste ohtude, saatuse ja käitumise ennustamiseks. Neid kasutatakse peamiselt eesmärgiga tagada ohutu käitlemine, aga ka inimestele ja keskkonnale kujutava riski määramiseks aine kogu elukaare ulatuses (vt tabel REACH-i füüsikalis-keemiliste andmete mõjud ja kasutus).


Ainetele esitatavad nõuded füüsikalis-keemiliste andmete osas, kui kogused on ≥ 1 tonni aastas (ühe registreerija kohta)

  • Sulamis/külmumispunkt (°C or K): temperatuur, mille juures aine läheb üle tahkest olekust vedelasse olekusse normaalse atmosfäärirõhu juures. Teave sulamispunkti kohta mõjutab leekpunkti, süttivuse, isesüttivuse ja plahvatusohtlikkuse meetodi valikut.
  • Keemispunkt (°C or K): temperatuur, mille juures vedeliku küllastunud auru rõhk võrdub atmosfäärirõhuga. Need andmed on üheks kriteeriumiks, mida kasutatakse aine õige tuleohtlikkuse klassi määramiseks.
  • Suhteline tihedus(konstant): temperatuuril 20°C oleva aine massi suhe sama ruumalaga ja temperatuuril 4°C oleva vee massi suhe. Suhtelist tihedust ei kasutata klassifikatsiooni ja tähistamise jaoks, vaid kui sellekohast teavet kasutatakse viskoossuse määramiseks (nagu on nõutav klassifitseerimisel ohtlikkuse kriteeriumide määramiseks sissehingamisel).
  • Aururõhk (Pa või N/m2): küllastumuse rõhk tahkel või vedela aine pinnal. Seda teavet ei kasutata klassifikatsiooni kriteeriumina või püsivuse, bioakumuleerumise ja toksilisuse (PBT) määramiseks, kuid see on olulisemaks parameetriks keskkonnas liikuvuse ja käitumise ning keskkonna- ja terviseohtlikkuse hindamiseks.
  • Pindpinevus (N/m): pinna vaba energia pinnaühiku kohta. See vastab minimaalsele töö hulgale, mis on vaja pinna laienemiseks ühe pindalaühiku võrra. Pindpinevust ei kasutata C&L kriteeriumina, PBT omaduste määramiseks ega spetsiifilise omadusena keemilise riski hindamisel. Seda saab kasutada kui viidet sellele, kas kemikaali tuleks lugeda pindaktiivseks aineks vastavalt EL-i määrusele 648/2004 (viimati muudetud Määrusega 907/2006 - Detergendid).
  • Lahustuvus vees(kg/m3 või g/l): määratakse lahustunud aine kontsentratsiooniga küllastunud vesilahuses antud temperatuuril See omadus ei ole iseenesest C&L kriteerium. Seda rakendatakse ainete puhul, kui ei ole olemas täiendavat teaduslikku tõendit lagunemise ja/või toksilisuse kohta, mis oleks piisav adekvaatse tagatise andmiseks, et nii aine kui ka selle laguproduktid võiksid moodustada potentsiaalset pikaajalist ja/või viivitusega ohtu vee-elustikule..
  • Jaotustegur n-oktanool/vesi(Kow, ühikuta koefitsient): määratakse 2 eri faasis lahustunud aine kontsentratsioonide suhe faaside tasakaalu korral, kui faasideks on n-oktanool ja vesi. See on kriitiline parameeter keemilise riski hindamisel, samuti C&L ja PBT hindamisel.
  • Leekpunkt (°C või K): minimaalne temperatuur, mille puhul normaalrõhul 101,3 kPa kuumutatud vedeliku pinnalt eralduv auru kogus moodustab katsemeetodiga määratud tingimustel süttiva auru/õhu segu. Seda näitajat kasutatakse aine liigitamiseks õigesse tuleohtlikkuse klassi.
  • Süttivusomadused: nendeks on pürofoorsus, süttivus ning süttivus kokkupuutel veega.
    • pürofoorsus: aine on pürofoorne, kui see süttib spontaanselt viie minuti jooksul õhuga kontakti asetatuna standardiseeritud katsetingimuste puhul.
    • süttivus
      • süttiv gaas on gaas, mis süttib õhu käes temperatuuril 20°C ja rõhul 101,3 kPa.
      • süttiv vedelik on selline, mille leekpunkt on alla C&L kriteeriumidega antud alumise piiri.
      • süttiv tahke aine on sellisena süttiv (pulber, granuleeritud või pasta). Seda on võimalik hõlpsalt süüdata lühiajalise kontakti korral süüteallikaga (nagu põlev tikk) ja leek levib kiiresti.
      • süttivus kontaktis veega: ained, mis kontakti puhul veega on võimelised spontaanselt süttima või eraldama süttivaid gaase ohtlikus koguses.
    Süttivusomaduste testid on kavandatud nii, et oleks võimalik aine määrata õigesse ohuklassi.
  • Plahvatusohtlikkus: aine tendents laguneda kiiresti ja ägedalt teatud tingimustes ning eraldades kuumust ja/või gaasi. Plahvatusohtlikkuse testid on kavandatud nii, et oleks võimalik aine määrata õigesse ohuklassi. On olemas aineid, mis hoolimata kuulumisest mõnda plahvatusohtlikkuse klassi, on plahvatusohtlikkuse poolest piiri pealsed. Nende ainete suhtes tuleb kaaluda nendele sobiva ohumärke kohaldamisel.
  • Isesüttimise temperatuur (°C või K): isesüttimise temperatuur gaasidel ja vedelikel ning suhteline isesüttimise temperatuur tahketel ainetel.
    • gaasid ja vedelikud: minimaalne temperatuur, mille juures aine süttib, kui on segatud õhuga katsemeetodiga määratud tingimustel.
    • tahked ained: minimaalne temperatuur, mille juures teatud ruumala ainet süttib määratud tingimustel.
    Neid andmeid ei kasutata otseselt C&L määramisel, kuid neid saab kasutada ohutu käitlemise juhiste koostamisel ja riski hindamisel.
  • Oksüdeerivad omadused: oles iseenesest mitte tingimata põlevad ained, võivad oksüdeerivad ained põhjustada või kaasa aidata mingi muu materjali põlemisele. Nende omaduste testid on kavandatud nii, et oleks võimalik oksüdeeriva aine määramine sobivasse ohuklassi mõne võrdlusaine(te) suhtes.
  • Granulomeetrilised andmed (efektiivne hüdrodünaamiline raadius, m): osakeste mõõtmed, määratud dokumendis EN 4811 on järgmised:
    • sissehingatav fraktsioon: osakeste massi fraktsioon, mida on võimalik sisse hingata suu ja nina kaudu.
    • tooraksi fraktsioon: osakeste massi fraktsioon, mis läbib kõri.
    • hingatav fraktsioon: osakeste massi fraktsioon, mis jõuab kopsuõõnde.
    Osakeste suurusjaotuses on huvipakkuvaks parameetriks efektiivne hüdrodünaamiline raadius ehk efektiivne Stokesi raadius Rs. Osakese suuruste jaotus on vajalik, et otsustada, milline manustamise viis on kõige sobilikum loomade suhtes toksilisuse uurimiseks (akuutne toksilisus ja korduva annuse toksilisus). Osakese suuruse fraktsioone kasutatakse võimalike hingamiskahjustuste hindamiseks õhus lenduvate osakeste sissehingamise tagajärjel töökohal.

Ainetele esitatavad nõuded füüsikalis-keemiliste andmete osas, kui kogused on ≥ 100 tonni aastas (ühe registreerija kohta)

  • Stabiilsus orgaanilises lahustis: testitava aine kontsentratsioon protsentides lahusti ekstraktis teatud aja möödumisel võrreldes testitava aine algkontsentratsiooniga kui aeg t = 0. Teave aine stabiilsuse kohta lahustis on vajalik eriti kui näiteid tuleb ladustada.
  • Dissotsiatsioonikonstant: aine dissotsieerunud ja dissotsieerumata vormide kontsentratsioonide vahekord vees tasakaaluseisundis. Ioniseeruva orgaanilise aine puhul osutavad need andmed sellele, milline keemiline osake esineb teatud pH tasemel (aine ioniseerunud vormi käitumine ja toksilisus võib märkimisväärselt erineda vastava neutraalse molekuli käitumisest ja toksilisusest).
  • Viskoossus: suurus, mis näitab vedeliku takistust deformatsioonile kas nihke- või tõmbejõu puhul (tavaliselt mõistetakse kui takistust valamisel). Neid andmeid kasutatakse inimese terviseriski hindamisel (vedelad ained ja valmistised võivad olla hingamisel ohtlikud nende madala viskoossuse tõttu).

 

Füüsikalis-keemiliste andmete nõuete täitmine

Tootjad ja importijad peavad järgima 4 etappi, et täita registreerimiseks vajalikke teabele esitatavaid nõudeid: 1) olemasoleva asjassepuutuva teabe kogumine, 2) uue teabe vajaduste kaalumine, 3) teabe lünkade kindlaks tegemine ja 4) vajadusel uute andmete genereerimine või ettepanek testimise strateegia valimiseks (lisainfo kohta vt. Teabele esitatavate nõuete täitmise skeem).
Olemasolev füüsikalis-keemiline teave on eksperimentaalne või mitteeksperimentaalne. See on avaldatud paljudes allikates (keskkonnakaitse käsiraamatud, teadusajakirjad, andmebaasid). Need allikad võivad olla esmased (parim valik) või sekundaarsed. Need võivad olla ajaloolised teabeallikad (kohased, kui on usaldusväärsed ja autoriteetsed, neid tuleks kasutada tõendite kaalukuse põhimõttel). Tabelis REACH nõuetele vastavate füüsikalis-keemiliste andmete allikad on ära toodud füüsikalis-keemiliste andmete kasulike allikate lühike loetelu. Need on võetud REACHis teabele esitatavate nõuete juhendist.. Tähelepanu tuleb pöörata sellele, et mõnesid omadusi ei ole esitatud tavalistes õpikutes või teaduslikes väljaannetes: stabiilsus orgaanilises lahustis või laguproduktid, viskoossus ja granulomeetrilised omadused.
Saadaolevad andmed tuleb tuletada, et hinnata, kas tulemused on kehtivad või mitte (piisav kvaliteet, rangus ja korratavus). Näiteks ajaloolisi andmeid tuleb kontrollida, sest mõnikord ei ole algseid katseprotokolle saadaval või need pole täielikud.
Tulemused on teaduslikult aktsepteeritavad siis, kui katseandmed on saadud testidel, kus kasutatakse kohast standardiseeritud meetodit, milleks on GLP2 (on olemas mitmesuguseid OECD3 ja EK4 katsejuhendeid, vt tabel Füüsikalis-keemiliste omaduste kindlaksmääramise meetodid REACH-is). Kui eksperimentaalsed andmed on saadud testidel, mida ei ole läbi viidud GLP tingimustele vastavalt, siis võib ka neid aktsepteerida, kui kasutatud on kohast testimise meetodit ja selle kohta on olemas piisav dokumentatsioon kvaliteediprotseduuride kohta (st. vastavuses standardiga ISO 170255). Mõnikord on vajalik eksperthinnang, kui on kasutatud mittestandardseid katsemeetodeid, sest võimalikud on mitmesugused modifikatsioonid ja variandid.
Juhul kui tegemist on mitteeksperimentaalsete andmetega, siis saab füüsikalis-keemilisi omadusi hinnata arvutiprogrammiga Quantitative Structure Property Relationship (QSPR - kvantitatiivse struktuuri ja omaduste seos) või analoogmeetodi abil. QSPR on matemaatiline seos keemilise struktuuri ja spetsiifilise füüsikalis-keemilise omaduse vahel. Mõned usaldusväärsed tarkvaralahendused on ära toodud REACHis teabele esitatavate nõuete juhendis. Mõnesid omadusi ei saa prognoosida selliste mudelite abil: leekpunkt, tuleohtlikkus, plahvatusohtlikkus, isesüttimise temperatuur, oksüdeerivad omadused, granulomeetrilised omadused ning stabiilsus orgaanilistes lahustites. Prognoosid selgete QSPR mudelite põhjal on aktsepteeritavad, kui neid toetavad adekvaatsed ja usaldusväärsed dokumenteeritud andmed. Kui mitte, siis QSPR hinnanguliste võtete kasutamine nõuab mingit eksperthinnangut Eeldades, et see on praktiline, oleks alati parem hankida omaduste prognoosid vähemalt kolme erineva meetodi abil. Analoogmeetodil antakse hinnang ühe keemilise struktuuri teatud omaduse kohta ja seejärel tehakse mõned hinnangud (kvalitatiivsed või kvantitatiivsed) selle info põhjal testimata kemikaali(de) kohta. See lähenemine vajab eksperdi kriitilist hinnangut. Tähelepanu peab pöörama sellele, et praktikas ei ole analoogmeetod füüsikalis-keemiliste omaduste puhul üldiselt soovitatav, sest usaldusväärsed andmed peaksid normaalselt olema saadaval või hõlpsalt hangitavad.
Kui teste tuleb teha, siis on kasulik kaaluda, millises järjekorras katseid tuleks teha. Ideaalsel juhtumil, kui täielik komplekt füüsikalis-keemilisi teste tuleb teostada, siis need tuleks teha vastavalt plaanile, mis on kokku võetud joonisel Seotud testimiste skeem füüsikalis-keemiliste testide jaoks. Oluline on, et teatud juhtumitel pole testimine tehniliselt võimalik või pole tingimata vajalik. Lisainfo vt. tabel Standardsete füüsikalis-keemiliste testide kohandamine REACH-i nõuetele.
Eksperimentaalseid teste tuleks korraldada vastavalt tunnustatud katsemeetoditele ja eelistatult vastavalt kvaliteeditagamise korrale (võimalikult hea laboratooriumi tavade kohaselt, ehkki see ei ole REACH-is esitatud nõue). Meetodid ja viisid, mis vastavad GLP-i standarditele, parandavad esitatavate andmete läbipaistvust ja usaldusväärsust, garanteerides nende kvaliteeti ja ausust..


1. CEN (2006). EN 481 document « Workplace atmospheres — size fraction definitions for measurement of airbone particles. »

2. GLP = Good Laboratory Practice = hea laboratoorne tava

3. OECD = Organisation for Economic Co-operation and Development = Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon

4. EK = Euroopa Komisjon

5. ISO 17025 on rahvusvaheline kvaliteeditagamise süsteem katse- ja kalibreerimislaboratoorimidele. See määrab kindlaks üldised nõuded kompetentsile teostada katseid ja/või kalibreerimist, kaasa arvatud näidiste võtmine. See hõlmab testimist ja kalibreerimist, mille teostamisel on kasutatud standardseid, mittestandardseid ja laboratooriumis väljatöötatud meetodeid.



logo CNRS

Prévention du risque chimique, Prantsusmaa, 2007
Käesolev dokument on mõeldud ainult informatsiooniks ja ega sisalda mingit juriidilist nõuannet . Ainus autentne juriidiline alus on REACH-määruse tekst (Määrus (EL) nr 1907/2006)